kolmapäev, 29. märts 2017





On nüüd kaks vaba päeva ja ausalt öeldes, pühapäeva magasin maha nii et silm ka ei pilkunud. Kõrvu jõudis muidugi vahepeal uudis, et kella keeramine toimub, mina lootsin muidugi oma telefoni peale ehk on minust targem, kuhu poole siin Prantsusmaal kell pööratakse. 
Võtsin kätte ja puhkasin, igapäevaselt ringi uudistamine, tööl käimine on ära väsitanud ning nagu eelnevalt olen maininud on pühapäev päev, kus on kõik kinni ja linn suhteliselt välja surnud. 
Esmaspäeval võtsin ennast kokku ja läksin uudistama uut linnaosa, kus pole veel ringi liikunud. Ilm selleks oli ülimõnus, Päike ja 20+ soojakraadid. 
Külastasin erinevaid poode, kui vaateaknal midagi huvitavat leidus, astusin uksest sisse. 
Pikemalt jäin pidama kodutarvete poodi, suurema uudishimuga uudistasin köögitarbeid. 
Paljud asjad on odavamad, kui Eestis, näiteks leeklambid ( poole odavamad), koogivormid, nõud...alkoholist pole üldse mõtet rääkida.
Edasi võtsin suuna suvalisse tänavasse. 



























Autotunnel linnas ning seinad olid kunstipäraselt ära kujundatud.








Tänava ääres paiknev maja, jäi silma aia poolest. 




Olin jõudmas raudteejaama juurde, et vaikselt lõpetada jalutsukäik, kui järsku silmanurgast nägin kirikutorne, midagi põnevat ja võtsin suuna kiriku suunas. 




Edasi suundusin mingit tänavat pidi ja lõpuks leidsin ennast Napoleon'i väljakul. 
Nagu näha, rahvas on suve meeleolus ja tulnud ilusat ilma linna peale nautima.













Teisipäeval hakkas uus töönädal pihta, peale puuviljasalati, kala maitsestamise ja nõudepesu midagi ei teinud. Pole kahjuks  turismihooaeg ning asutus asub linnast väljas. 
Sain aru, et nüüd olen köögis meeste karjas ainuke neiu, seltskonnast lahkusid paar inimest, kes olid tulnud 1-2 nädalasele õppele. Oli ka üks naine õppurite seas, kes minuga koguaeg rääkis, mina muidugi midagi aru ei saanud, noogutasin ja vahepeal raputasin pead. Talle muidugi öeldi, et mida sa räägid niipalju, et Anu ei saa aru. 
Naine sellepeale, vahet pole, vähemalt ma saan rääkida kellegiga. Jumal tänatud, et ta minema läks, mu kõrvad nüüd puhkavad.




Sai teha lõhet, maitsestamine oli soola, pipra, apelsini- ja sidrunikoorega. Pärast läks kala soolakihi alla.

Peale tööpäeva rändasin ennist autoga tuldud suunda, mõned vaatamisväärsused jäid silma.














Jalutades sattusin parki, kus oli üpriski palju rahvast. Pargis asusid erinevad lastenurgad, suurematele oli ehitatud rulapark. 
Inimesed lamasid muru peal- nautides päikest. Samal ajal, kes mängis lapsega jalgpalli, kes luges raamatut... inimestel kuskile kiiret ei olnud ja nautisid vapustavat ilma.










Päeva lõpetasin ühes Coffee kohvikus, tellisin endale Cappuccino ja nautisin päikest. 




2 kommentaari:

  1. Seal on nii palju soojem siis, et lilled juba õitsevad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siin on tunduvalt soojem, puud on lehtes, lilled õitsevad-osad on juba ära õitsenud. :)

      Kustuta