On nüüd kaks vaba päeva ja ausalt öeldes, pühapäeva magasin maha nii et silm ka ei pilkunud. Kõrvu jõudis muidugi vahepeal uudis, et kella keeramine toimub, mina lootsin muidugi oma telefoni peale ehk on minust targem, kuhu poole siin Prantsusmaal kell pööratakse. 

Võtsin kätte ja puhkasin, igapäevaselt ringi uudistamine, tööl käimine on ära väsitanud ning nagu eelnevalt olen maininud on pühapäev päev, kus on kõik kinni ja linn suhteliselt välja surnud. 

Esmaspäeval võtsin ennast kokku ja läksin uudistama uut linnaosa, kus pole veel ringi liikunud. Ilm selleks oli ülimõnus, Päike ja 20+ soojakraadid. 

Külastasin erinevaid poode, kui vaateaknal midagi huvitavat leidus, astusin uksest sisse. 

Pikemalt jäin pidama kodutarvete poodi, suurema uudishimuga uudistasin köögitarbeid. 

Paljud asjad on odavamad, kui Eestis, näiteks leeklambid ( poole odavamad), koogivormid, nõud...alkoholist pole üldse mõtet rääkida.

Edasi võtsin suuna suvalisse tänavasse. 

Autotunnel linnas ning seinad olid kunstipäraselt ära kujundatud.

Tänava ääres paiknev maja, jäi silma aia poolest. 

Olin jõudmas raudteejaama juurde, et vaikselt lõpetada jalutsukäik, kui järsku silmanurgast nägin kirikutorne, midagi põnevat ja võtsin suuna kiriku suunas. 

Edasi suundusin mingit tänavat pidi ja lõpuks leidsin ennast Napoleon'i väljakul. 

Nagu näha, rahvas on suve meeleolus ja tulnud ilusat ilma linna peale nautima.

Teisipäeval hakkas uus töönädal pihta, peale puuviljasalati, kala maitsestamise ja nõudepesu midagi ei teinud. Pole kahjuks  turismihooaeg ning asutus asub linnast väljas. 

Sain aru, et nüüd olen köögis meeste karjas ainuke neiu, seltskonnast lahkusid paar inimest, kes olid tulnud 1-2 nädalasele õppele. Oli ka üks naine õppurite seas, kes minuga koguaeg rääkis, mina muidugi midagi aru ei saanud, noogutasin ja vahepeal raputasin pead. Talle muidugi öeldi, et mida sa räägid niipalju, et Anu ei saa aru. 

Naine sellepeale, vahet pole, vähemalt ma saan rääkida kellegiga. Jumal tänatud, et ta minema läks, mu kõrvad nüüd puhkavad.

Sai teha lõhet, maitsestamine oli soola, pipra, apelsini- ja sidrunikoorega. Pärast läks kala soolakihi alla.

Peale tööpäeva rändasin ennist autoga tuldud suunda, mõned vaatamisväärsused jäid silma.

Jalutades sattusin parki, kus oli üpriski palju rahvast. Pargis asusid erinevad lastenurgad, suurematele oli ehitatud rulapark. 

Inimesed lamasid muru peal- nautides päikest. Samal ajal, kes mängis lapsega jalgpalli, kes luges raamatut... inimestel kuskile kiiret ei olnud ja nautisid vapustavat ilma.

Päeva lõpetasin ühes Coffee kohvikus, tellisin endale Cappuccino ja nautisin päikest. 

Oli kätte jõudnud neljapäev ning suhteliselt tegevuste tühi tööpäev. Hommikul sai tööl puhastatud kartuleid, tehtud saiakesi, mida pärast rummi-suhkru-veesiirupis läbi immutada.

Nagu olen aru saanud, on need saiakesed uued menüüs ja lähevad rahvale väga hästi peale. Lõunasöögil sain proovida, kuidas maitseb.. maitse oli magus ja vägagi rummine, kuigi sai alguses on neutraalse maitse või väheke soolase maitsega enne kui siirupis leotad.

Ilm neljapäeval oli vihmane, siis õpetaja Tiinaga mõtlesime, et meie viimasest väljas istumisest ei tule midagi välja ( Tiina viimane päev Prantsusmaal), keegi meist ei olnud kaasa võtnud vihmavarju ega vihmajopet. 

Suutsin kõhu juba ühiselamuses sooja toitu täis süüa, kui nägin, et vihm on üle jäänud.
Panime ruttu riidesse ja seadsime kiiruga sammud kesklinna poole, enne kui uus vihmasadu meid tabab.

Jalutasime mööda tänavaid, kui peatusime ühe huvitava poe ees, mis on meile enne silma jäänud. Poest saab erinevaid maitseaineid, kohvisid, soolasid osta. Me jõudsime poodi liiga hilja, läheb seitsmest kinni, muidu oleks seal kauem avastanud. 

Endale ostsin kohaliku soola, mida on erinevat sorti- peenemat ja jämedamat, kuid mis ei ole väga soolane. 

Lõpp-peatuse tegime ühes bistroos, mis tundus olevat ärimeeste õhtune relaxing place. 

Endale tellisin kohvi ja magustoidu. 

Magustoiduks oli sidrunivaht küpsise ning besee laastudega.

Istusime ja muljetasime oma paar tundi, hiljem võtsime suuna tagasi ühiselamu poole.

Reedene tööpäev hakkas hommikul hautatud õunte toppimisega vormidesse, pärast läksid ahju, et karamelliseeruksid.

Järgmisena anti mulle kätte kalad aga mis kalad need olid, ma igaks juhuks ei hakka arvamagi. Pidin kalafileele keskele pika süvendi lõikama, jättes naha teisel pool terveks ning liigsed ääred eemaldama. 

Kalad läksid kotidesse ja vaakumisse. 

Tükeldasin naerist, porgandit ja kaalikat hautatud köögiviljade jaoks. 

Ülejäänud tööpäeva sisustasin nõudepesuga ja vaatlemisega.

Õhtul võttis Nathalie minuga ühendust, et plaanitud õhtusöök võtab aset pool üheksa.
Slovakkia poisid võtsid mind hiljem kampa ning jalutades läksime Alexi ja Nathalie poole. 

Õhtusöögiks oli siiski planeeritud kolm käiku, eelroog, pearoog ja magustoit. 
Hiljem võeti kapist välja kangemad joogid, mulle tutvustati Slovakkia ja Prantsuse jooke. 
Pildilt keskmine pudel on Prantsusmaale omapärane liköör , oli üpriski magus ja 25% vol.
 Kaks äärmist on omapärased Slovakkiale. Mustas pudelis olev jook meenutas väheke Vana-Tallinnat, aga kangust oli ikka rohkem, 52% vol ning sellel joogil pidi olema üks versioon ka 70% vol.
Teises pudelis on jook, mis on ülimalt sarnane meie GIN-le. 

Selles pudelis on homemade vanilje viin. Vanilje tegi viina natuke magusaks ja lõhnas naljakalt.

Slovakkia poistele oli uudis see, et osad  joovad Eestis viina Fantaga ja rummi Spritega, Coca-colaga. Kuidas nemad rummi tarbivad? Ei tea.

Hiljem toodi veel erinevaid jooke kapist välja, et ma saaksin proovida..

Poisid Slovakkiast on hip-hopi ja räpi armastajad, tutvustasin natuke Eesti muusikat, rohkem nagu räpi poolt, kuigi tean ainult mõnda lugu. 

Hiljem läks teema selle peale, mis muusikat mina kuulan. Poisid polnud elusees kuulnud muusikastiilist nagu hardstyle. Minu jaoks täielik üllatusmoment. 

Esitasin neile paar lugu ning siis läks tantsimiseks, kuidas küll selle järgi tantsida, mis liigutused jne.  

Nautides õhtusööki, kuulates muusikat, proovides erinevaid jooke, tehes nalja möödus reede õhtu mõnusalt.

Laupäeval oli küll raskusi ülessaamisega, kuna reede õhtu läks pikale. 

Tööl tegelesin puuviljasalati meisterdamisega, mille olen üpriski käppa saanud, kuid nagu mina ikka oskan...ups, kallasin rummisiirupit sinna, nii sarnane teisele siirupile, mis sinna käib ja silt puudus aga ei, maitsel polnud häda midagi :). 

Ja nagu ikka meisterdasin mitu korda saiakest, mida leotada rummisiirupis.

Õhtul sain koos Therryga teha magustoidu tellimusi klientidele ning pildistasin serveeringuid. 

Pildil on värske salat, suitsulõhe, praetud kammkarbid ja marineeritud krevettidega.

 Kreveti tsalat

Taldrikul on praetud krevetid

 Pildil on kammkarbi-paprika vardad

Magustoitude tšekid, mille järgi tellimust teha.  Klienditeenindajal on võimalus juurde lisada kommentaar, kui klient soovib midagi teistmoodi. 

Pildil on kuum šokolaadikook jäätisega

 Õhtul oli grupp ning Therry tegi kaks torti

Tööpäev lõppes jalgpalli vaatamisega köögis. Olime kolmekesi tööl ning mingil hetkel vaikselt toodi arvuti ja kõlarid. Prantusmaa mängis Luxemburgi jalgpallikoondise vastu ja võitis. 

On teisipäeva hommik ning algab uus töönädal. Vaikselt kipuvad päevad juba sassi minema, et mis päev täna õieti on, kas tööpäev?
Tööle jõudes selgus, et täna on tulemas grupp, nagu aru sain ligi 20 inimest.. köögis juba kiire sagimine käis.
Eelmisel päeval olid paljud toidud ettevalmistatud, pildilt on näha esimene käik, mis oli valmis pandud eelmisel päeval. 
Mina sain tegeleda juba tuttavaks saanud puuviljasalatiga ning hiljem aitasin Therryl suupisteid taldrikule paigutada.

Krõmpsuvad ampsud, mis on täidetud erinevate täidistega (liha, tomat, juust).

Grupile läksid ka makroonid. Neid müüakse igas pagariäris ja on klassika prantsuse köögis.

Mõned jäid grupist üle ning Therry pakkus mulle, suutsin ühe kuidagi ära süüa, kuna päris magus oli ja kohvi puudus kõrvalt.

Laupäeval Alex hakkas tegema alkoholset jooki, mille täpset nimetust joogil ma ei tea. 

Nägin ainult seda osa, kui ta tükeldas erinevaid puuvilju joogi segusse.

Täna ta tõi segu kööki, mida on umbes 20 liitrit, et segada ning maitsta.

Alex proovis ja kaalutles, kas on vaja midagi lisada või mitte. 

Hetk hiljem vaatas mulle otsa, viipates peaga joogi poole, et kas soovin ka klaasikest? 

Mina muidugi ei hakkanud keelduma, kuna igat uut asja on ju põnev proovida. 

Jook maitses puuviljaselt ja üpriski kangelt, tundus nagu oleks joogis väheke rummi olnud aga pead ei anna, sest kes seda teab, mis selles joogis kõike ei ole.

Olles juba klaasitäie peaaegu lõpetanud, küsiti, kuidas maitses? Mis ma muud vastasin, kui päris hea on. 

Tema meelest vist ei olnud see õige maitse joogil ning lisas vanilje ekstrakti. 

Kallati siis mu klaas uuesti täis alkoholi ning proovides oli maitse magusam ja tuleb tõdeda, parem. 

Niiviisi me tegime tööd ja vaikselt trimpasime oma klaasidest. 

Jõudis kätte tööpäeva lõpp ning olime istumas lauda, kui klienditeenindaja küsis minu käest, kas ma soovin mingit jooki juua, ma küll ei saanud täpselt aru, mida ta pakkus, kuna küsis prantsuse keeles aga igatahes jah ma ütlesin. Tuli välja, et see oli see sama jook, mida mulle ennist pakuti, kuid nüüd pokaalist ning pokaali põhjas oli kirss, mis oli alkoholist läbi imbunud ja vägagi...kange. 

Alex nägi silmanurgast, et mul on järjekordne klass käes ning raputas pead ning muigas. Tegi nalja, et peaksin blogisse kirjutama: olen natuke alkohoolik. 

Uuel tööpäeval hakkasin tegema saiakesi, mis on natuke magusad ja mida restoranis serveeritakse vahukoore ja maasikatega ning vormi sisse, kus saiake on, kallatakse rummi-suhkru-veesiirupi segu. 

Algus on üpriski sarnane saia tegemisele, lõpus kui taigen on ära kerkinud, tuleb see segada võiga läbi. 

Taigna jaotasin vormidesse, määrisin munaga ja siis läksid ahju.

Taigen

Saiakesed jahtunud, siis immutati neid rummi-suhkru-veesiirupis paar tundi, et muutuksid pehmemaks ja tõmbaksid maitset endasse. 

Hiljem sain teha Creme Brulee'd ehk Brüleekreemi. On tüüpiline prantsuse magustoit.

Tavaliselt on peaaegu igas restoranis magustoitude valikus valik, kus on ühel taldrikul koos neli erinevat väiksemat magusrooga ja kohvi, et inimesed saaks proovida erinevaid maitseid ning kogus ei oleks nii suur. Üldiselt on toitude kogused keskmisest suuremad, kohati ikka väga suured.

Päeva tipphetk oli see, kui märkasin silmanurgast, et Therry kallas midagi huvitavat restile, et nõrutada. 

Läksin kiiruga uudistama, alguses ei saanud aru millega täpselt tegu, kuid pikemalt vaadeldes selgus, et need on konnajalad. 

Suurema huviga jälgisin, kuidas neid tehakse. 

Neid praetakse väga rohkes võis, maitsestatakse küüslaugu, soola ja pipraga, ning lisatakse tomateid, puljongit ehk midagi veel..? 

Lõpuks nägi toit välja nagu pajaroog.

Kas ma neid proovida julgesin? 

Vastus on ei, kuid enne Prantsusmaalt lahkumist ma neid proovida kavatsen küll aga enne kogun natuke julgust :) !

Oodates lõunat, siis jutukäigus tuli välja, et Alexil on täna sünnipäev ning ta tõlkis mulle äppiga, et kas ma olen huvitatud väikesest peost/istumisest  tema juures?  
Olin muidugi nõus ning Nathalie pidi pärast täpsema info mulle edastama... kuna äpp pani kohati suhteliselt puussee omadega. 
Õhtu möödus kahe slovakkiast pärit noormehe( Sebi, Emil), Nathalie ja Alexi seltskonnas. 
Noormehed olid uudishimulikud, sõbralikud ja väga väga jutukad. Nad küsisid Eesti kohta ülimalt palju ning minu kohta, mida Eestis teen, miks ma kokaks õpin, kas mulle meeldib jne.
Kui ma midagi ei teadnud, siis võeti kohe Google abiks ja niimoodi möödus õhtu.
Külalistele oli plaanitud nelja käiguline õhtusöök. 
Ma arvasin, et ainult snäkitame, kuna alguses oli terve laud erinevaid suupisteid, saiakesi täis, kuid jutukäigus tuli midagi hoopis muud välja. 
Kõik jõudsid ära süüa kaks käiku ning tegime plaani, et reedel me lõpetame viimased kaks käiku.