On teisipäeva hommik ning algab uus töönädal. Vaikselt kipuvad päevad juba sassi minema, et mis päev täna õieti on, kas tööpäev?
Tööle jõudes selgus, et täna on tulemas grupp, nagu aru sain ligi 20 inimest.. köögis juba kiire sagimine käis.
Eelmisel päeval olid paljud toidud ettevalmistatud, pildilt on näha esimene käik, mis oli valmis pandud eelmisel päeval. 
Mina sain tegeleda juba tuttavaks saanud puuviljasalatiga ning hiljem aitasin Therryl suupisteid taldrikule paigutada.

Krõmpsuvad ampsud, mis on täidetud erinevate täidistega (liha, tomat, juust).

Grupile läksid ka makroonid. Neid müüakse igas pagariäris ja on klassika prantsuse köögis.

Mõned jäid grupist üle ning Therry pakkus mulle, suutsin ühe kuidagi ära süüa, kuna päris magus oli ja kohvi puudus kõrvalt.

Laupäeval Alex hakkas tegema alkoholset jooki, mille täpset nimetust joogil ma ei tea. 

Nägin ainult seda osa, kui ta tükeldas erinevaid puuvilju joogi segusse.

Täna ta tõi segu kööki, mida on umbes 20 liitrit, et segada ning maitsta.

Alex proovis ja kaalutles, kas on vaja midagi lisada või mitte. 

Hetk hiljem vaatas mulle otsa, viipates peaga joogi poole, et kas soovin ka klaasikest? 

Mina muidugi ei hakkanud keelduma, kuna igat uut asja on ju põnev proovida. 

Jook maitses puuviljaselt ja üpriski kangelt, tundus nagu oleks joogis väheke rummi olnud aga pead ei anna, sest kes seda teab, mis selles joogis kõike ei ole.

Olles juba klaasitäie peaaegu lõpetanud, küsiti, kuidas maitses? Mis ma muud vastasin, kui päris hea on. 

Tema meelest vist ei olnud see õige maitse joogil ning lisas vanilje ekstrakti. 

Kallati siis mu klaas uuesti täis alkoholi ning proovides oli maitse magusam ja tuleb tõdeda, parem. 

Niiviisi me tegime tööd ja vaikselt trimpasime oma klaasidest. 

Jõudis kätte tööpäeva lõpp ning olime istumas lauda, kui klienditeenindaja küsis minu käest, kas ma soovin mingit jooki juua, ma küll ei saanud täpselt aru, mida ta pakkus, kuna küsis prantsuse keeles aga igatahes jah ma ütlesin. Tuli välja, et see oli see sama jook, mida mulle ennist pakuti, kuid nüüd pokaalist ning pokaali põhjas oli kirss, mis oli alkoholist läbi imbunud ja vägagi...kange. 

Alex nägi silmanurgast, et mul on järjekordne klass käes ning raputas pead ning muigas. Tegi nalja, et peaksin blogisse kirjutama: olen natuke alkohoolik. 

Uuel tööpäeval hakkasin tegema saiakesi, mis on natuke magusad ja mida restoranis serveeritakse vahukoore ja maasikatega ning vormi sisse, kus saiake on, kallatakse rummi-suhkru-veesiirupi segu. 

Algus on üpriski sarnane saia tegemisele, lõpus kui taigen on ära kerkinud, tuleb see segada võiga läbi. 

Taigna jaotasin vormidesse, määrisin munaga ja siis läksid ahju.

Taigen

Saiakesed jahtunud, siis immutati neid rummi-suhkru-veesiirupis paar tundi, et muutuksid pehmemaks ja tõmbaksid maitset endasse. 

Hiljem sain teha Creme Brulee'd ehk Brüleekreemi. On tüüpiline prantsuse magustoit.

Tavaliselt on peaaegu igas restoranis magustoitude valikus valik, kus on ühel taldrikul koos neli erinevat väiksemat magusrooga ja kohvi, et inimesed saaks proovida erinevaid maitseid ning kogus ei oleks nii suur. Üldiselt on toitude kogused keskmisest suuremad, kohati ikka väga suured.

Päeva tipphetk oli see, kui märkasin silmanurgast, et Therry kallas midagi huvitavat restile, et nõrutada. 

Läksin kiiruga uudistama, alguses ei saanud aru millega täpselt tegu, kuid pikemalt vaadeldes selgus, et need on konnajalad. 

Suurema huviga jälgisin, kuidas neid tehakse. 

Neid praetakse väga rohkes võis, maitsestatakse küüslaugu, soola ja pipraga, ning lisatakse tomateid, puljongit ehk midagi veel..? 

Lõpuks nägi toit välja nagu pajaroog.

Kas ma neid proovida julgesin? 

Vastus on ei, kuid enne Prantsusmaalt lahkumist ma neid proovida kavatsen küll aga enne kogun natuke julgust :) !

Oodates lõunat, siis jutukäigus tuli välja, et Alexil on täna sünnipäev ning ta tõlkis mulle äppiga, et kas ma olen huvitatud väikesest peost/istumisest  tema juures?  
Olin muidugi nõus ning Nathalie pidi pärast täpsema info mulle edastama... kuna äpp pani kohati suhteliselt puussee omadega. 
Õhtu möödus kahe slovakkiast pärit noormehe( Sebi, Emil), Nathalie ja Alexi seltskonnas. 
Noormehed olid uudishimulikud, sõbralikud ja väga väga jutukad. Nad küsisid Eesti kohta ülimalt palju ning minu kohta, mida Eestis teen, miks ma kokaks õpin, kas mulle meeldib jne.
Kui ma midagi ei teadnud, siis võeti kohe Google abiks ja niimoodi möödus õhtu.
Külalistele oli plaanitud nelja käiguline õhtusöök. 
Ma arvasin, et ainult snäkitame, kuna alguses oli terve laud erinevaid suupisteid, saiakesi täis, kuid jutukäigus tuli midagi hoopis muud välja. 
Kõik jõudsid ära süüa kaks käiku ning tegime plaani, et reedel me lõpetame viimased kaks käiku.