esmaspäev, 17. aprill 2017


Viimati lisasin postituse aprilli alguses, kahjuks varem ei olnud aega ning rolli mängisid ka väga väga väga ilusad ilmad, ükspäev oli lausa +30 kraadi sooja ja taevas täiesti pilvitu. Selliste ilmadega ei soovi üldse nelja seina vahel ja arvutis olla. 
Samuti viimasel nädalal olid mul õhtud enamasti sisustatud, olles toredas seltskonnas.
Nüüd proovin selle postitusega Prantsumaa praktikablogile kriipsu alla tõmmata :) 

Pühapäeval ja esmaspäeval (2-3 aprill) olid taaskord vabad päevad. Esimesel päeval lebotasin ja koristasin. 
Teisel päeval läksin linnapeale, kuna fantast ilm oli. 
Jalutasin Napoleon'i väljakul ning esimest korda sain siseneda väljakul asuvasse kirikusse, kuna pidevalt on kirik kinni olnud. 








Ringkäigu lõpetasin ühes väikses kohvikus, kust tellisin endale šokolaadi mousse magustoidu ja mõnusalt suure kakao. 



Töönädalal midagi uut juude ei õppinud, tegin samu asju, mida olin teinud eelmistel nädalatel, mousse'd, puuviljasalatid, köögiviljade tükeldamised jne.  Postituses räägin rohkem väljasõitudest, õhtustest tegevustest. :) 
Mitu korda sel nädalal keset tööpäeva mõtlesin, et saan varsti koju ning midagi pole plaanis teha, et jess, saan blogi kirjutada aga keset autosõitu tavaliselt küsiti, ega sul tänaseks plaane pole?. Mina muidugi vastasin, et ei ole, kuna kui on valida arvuti või siis väljasõit kuskile, mida sa siis valiksid? 
Ükskord pakuti välja, et lähme Nantesse kaubanduskeskusesse šoppama. Alex ja Nathalie lähevad varsti Slovakiasse ning nad tahtsid reisi jaoks asju osta. 
Kaubanduskeskus oli suur, erinevad riidepoed, Ikea ja suur toidupood. Sain endale mitmeid vajalike asju, mis on siin odavamad aga Eestis kallimad.
Lahe on see, et kaubanduskeskuses ja üldse linnas on väga palju rohelist. Vesi, puud on toodud kaubanduskeskusesse.
Toidupoes jäi silma uhke juustulett, kus oli minu meelest kõik võimalikud juustutüübid esindatud. Ma ei teadnud, mida osta endale aga huvipärast küsisin müüja käest, kas ta inglise keelt kõneleb?
Minu suureks üllatuseks rääkis ta vabalt inglise keelt, siis pikalt arutasime, mis juustu soovin, kas midagi veini kõrvale või siis midagi ainulaadset. 
Ostsin lõpuks kolm erinevat sorti juustu. Maitsete poolest on kõik keskmised aga kuidas need sõna otseses mõttes haisevad on päris hull.. nõrganärviline võib ainuüksi lõhnast pildi tasku panna. 
Üks juust on hea valge veini kõrvale, see on kõige ohutum neist kolmest. 
Teine juust on roheline, pesto ja basiilikuga. Maitse on super, kuid lõhn on natuke ebameeldiv. 
Kolmas juust on Lõuna-Prantsusmaalt, seda müüja soovitas kuna on ainulaadne. Juust on tehtud söödavatest lilledest, pealiskihis on lillede kroonlehed ning juustu sees on ka neid. Maitse on juustul väga hea, unikaalne. Aga lõhn on sellel juustul kõige hullem. Selle juustu tõttu ma küsisin luba, et ehk saan töö juures kasutada vaakummasinat.. kuna mu terve tuba haises selle järgi. 









Peale šoppamist võtsin ühe kohvi ning siis juba suundusime tagasi La-Roche-sur-Yon'i. 
Jõudes ühiselamu juurde, korjasime Emili peale ning suundusime Mac'i õhtust sööma.

Pildil on ostetud juustud, kõige vasakpoolsem on siis kõige unikaalsem ja lõhnab kõige hullemini. 
Keskel on valge veini kõrvale sobilik juust, paremal on roheline juust basiiliku ja pestoga.


Kolmapäev möödus kiirelt ja midagi erilist ei teinud.
Tükeldasin erinevaid seeni ning hulganisti peterselli. 



 Kolmapäeval peale tööd käisin linnapeal jalutamas, käisin siinset juustupoodi külastamas-väga nigel valik võrreldes Nantes'e kaubanduskeskuses olevaga. Silma jäi ka üks veinipood, kuid midagi meelepärast endale ei leidnud. 
Tavaline on see, et kui käid linnapeal ostad endale croissant'e. 


 Neljapäeval töölt ühiselamu poole sõites küsiti taaskord, ega sul õhtuks plaane pole?
Polnud pikemat mõtlemist, korjasime Emili peale ning suundusime taaskord Nantes'e poole, kuid seekord läksime linnapeale. Sõites autoga tänavatel jäi mulle kaugelt silma atraktsioon.
Tuli välja, et see on üks osa lõbustuspargist. Mina jäin seda jõllitama ning Emil mu kõrval läks elevusse, kuna ma ei ole sellise asjaga kunagi sõitnud.. ja seetõttu võtsime suuna lõbustuspargi poole. Jalutades lõbustusparki jäid teepeale mõned vaatamisväärsused.






Nägin ära ühe uhke kiriku, oli väga suur ning kaunis.
Ei mahtunud ühe pildi peale.










Pildil on tüüpiline maiustus Chichi, mida süüakse koos Nutellaga või niisama.
Ülimaitsvad ja sõltuvust tekitavad. 


Reede oli töö juures vaikne, sai tehtud ettevalmistusi ja pesta nõusid.
Õhtul läksin välja õhtustama Slovakkia poistega, läksime ühte restorani. 
Endale sai tellitud kalaroog ning magustoiduks kuum šokolaadikook, neil on see võrratult hea. 
Õhtu lõpetasime piljardit mängides ja õlut nautimas. 




Laupäev oli eelviimane tööpäev restoranis ja nii vähe tööd pole enne olnud. Rolli mängisid vist ilusad ilmad ning inimesed olid läinud ookeani äärde, kuid laupäeva õhtuse grupi jaoks sai tehtud natuke ettevalmistusi. Peale tööpäeva sai tehtud mõned pildid suurest saalist ning peale õhtust vahetust käisin õues pildistamas, restoran on väga ilusa koha peal ning tuled õues annavad hoonele romantilise hõngu. 
Pühapäev ehk mu viimane tööpäev oli kiire, esimest korda siin oldud aja jooksul tundsin, et teen tööd :). Kuulsin, et iga pühapäev pidi selline olukord olema. 
Viimaseid hüvastijätte me ei teinud, kuna tuli välja, et teisipäeva õhtul, kui on mu viimane õhtu siin Prantsumaal, tahab restorani omanik mind välja viia, viimasele dringile. 





Esmaspäev on siis see päev, kus me põrutasime rongiga ookeani äärde. Jehuu!!
Ilm selleks oli super. Seltskonnas olid meil Hispaania tüdrukud, Eesti poisid ja mingi tüüp, kes oli vist prantslane? 
Olime rannas oma viis tundi ja mina uudistasin ringi, jalgupidi ookeani vees, samal ajal korjates kive. 
Eesti poisid läksid ujuma, kuidas nad seda suutsid? Ei kujuta ettegi, vesi oli päris jahe. 










Õhtul taaskord sai mindud Slovakkia poistega, Alexi ja Nathalie'ga piljardisse. 
Teel kesklinna, soovisid poisid raha välja võtta. Läksime pangaautomaadi juurde ning üks poistest läks siis raha välja võtma, aga keegi ei märganud seda, et Alex ootas meid.. ta oli oma korteri akna peal, viiendal korrusel, pesukauss vett täis... ja järsku tuli veekohin, päris mitmed meist said veega pihta ja mitte ainult üks kord. 

Teisipäeval oli põhiline, et toad korda, viimased ringid linnas, kes soovis midagi kodustele veel osta.
Õhtul suundusime baari, koos Alexi, Nathalie, Emili ja restorani omaniku perekonnaga. 
Jutustasime toredasti pubis õlleklaaside ääres ning restorani poolt tehti ka kingitus. Hiljem suundusime restorani, kuid viimased hüvastijätud restorani omaniku ja tema perega tegime pubis.
Ülejäänud seltskonnaga sõime õhtust ning suudusime ühiselamusse. 
Hüvastijätud läksid päris pikale, ülejäänud Slovakkia poisid tulid samuti hüvasti jätma. Saime nii toredasti läbi, olin küll ainult kuu aga sellest piisas, et nendega hästi läbi saada. 
Jutukäigus tuli väike idee,  ma võiks minna kunagi Slovakkiasse või nemad võiks tulla Eestisse.


Kolmapäeva lõunal hakkasime tagasi tulema Eestisse ja õhtul pool üksteist olime õnnelikult kohal ja meid tervitas täiesti tavaline külm Eesti ilm. 








Väga kurb oli nii toredast seltskonnast ja kohast lahkuda, olin küll ainult kuu seal ( oleks kauem, kui vaid saaks!!!!) aga sellest piisas, et saada endale toredad sõbrad, veeta ülimõnusasti aega ning näha Prantsuse kööki väikses koduses restoranis, kus kõik suhtuvad üksteisesse nagu pereliikmetesse.



Ja sellega teen lõpu oma toredale seiklusele Prantsusmaal :) 



2 kommentaari: