Pühapäev, 2. aprill 2017




Esimest korda siin oldud aja jooksul oli töökas nädalalõpp, mis oli mõnus.

Reedel alustasin kaladega, lõikasin üleliigse osa maha ning tegin kala keskele sälgu. 
Olen tähele pannud, kui palju nad viskavad mitte vajavaid kalatükke ära, eriti lõhetükke, kus on söödavat osa päris palju... kalast hakkab kahju. 
Prantslased suppe väga ei söö, ülimalt harva püreesuppe, muidu saaks ülejääkidest ühe ülihea supi teha. Peast käis läbi mõte, ütleks neile, et ei viskaks neid ära ning teeks neile maitsva supi...kuid supi tegemine jääb vist ainult mõtteks, ma kardan, kuna on plaanis juba midagi muud teha.
Nägin silmanurgast, kuidas tehakse prantslastele omast soolast keeksi? Mulle meenutab taigen keeksitaigent, kuid meetod, kuidas seda teha on hoopis erinev. Mulle väga maitseb see ning seda süüakse soojalt. Taigna sisse lisatakse erinevaid koostisosasid. 
Restoranis tehakse kahte erinevat sorti, üks on praetud lõhe ning päikesekuivatatud tomatitega, teine on kitsejuustu ja ürtidega. 
Nihverdasin endale prantsuse keelse retsepti ning lasin ära tõlkida. Kindlasti plaanin seda oma menüüsse lisada, midagi hoopiski teistsugust.

Kitsejuustu nad panevad igale poole võimalikult palju ja minule on vaikselt kopa ette visanud, sellel on võõras ja spetsiifiline maitse.
Näiteks neile meeldib üpriski palju salatit süüa lõunaks, terve taldrik on salatit täis, siis natuke liha ning kitsejuust küpsetatuna saiaviilu peal, mida on siis mitu viilu.
Hetkel igatsen eestimaist kodust toitu, kurgi-tomati salatit, hakklihakastet, ükskõik millist suppi, muidu ma pole supi inimene eriti aga hetkel on isu küll... ja neid toite on veelgi, mida igatsen. 








 Nii öelda soolase keeksi taigen näeb lõpus selline välja.
Järgmisena tuleb paigutada vormidesse ja panna ahju küpsema, 180 C umbes 45-minutit.








Taaskord sai tehtud Pistacio parfeed.. ma võin seda vist lõpmatuseni süüa, kuna pistaatsiapähkel on üks mu lemmikutest. 
Panin segu vormidesse ning samal ajal pidevalt maitstes. :)







Tööpäeva keskpaigus saabus kööki väike laps, olen teda ennegi näinud ning ta on mind lapsele omaselt huviga jälginud, tal on nii mõnusalt suured pruunid silmad.
Ta on vist mind rohkem omaks võtnud, teretas mind kallistades ning naeratades. Hiljem, kui sõime lõunasööki, toppis mulle oma kauboikaabu pähe ja siis tuli kuskilt mingisugune mängupüstol.. rahulik lõunasöök enam nii rahulikult ei möödunud. 

Õhtul läksin linna äärde asuvasse kaubamajja uudistama. Sõitsin erinevate bussidega ja imekombel valele bussile ei sattunud kuigi hirm oli. 
Muidugi esimest korda bussiga sõites õnnestus kohtuda ka piletikontrolliga. 
Bussid on tähistatud tahvlitel erinevate värvidega ning samas on märgitud nende marsruudid ning koht, kus sa paikned. 


Kaubamaja juures algab muidu kiirtee ning mina olin teisel pool teed, et minna kaubamajja, läksin vist väheke vales peatuses maha. Mina mitte ühtegi ülekäigu rada ei näinud, mis viiks kaubamaja juurde.. siis ma seal vaatasin ja ootasin, et tekiks väike auk autoliikluses, et saaksin üle lipsata. Minu ebaõnneks oli tol hetkel tipptund ja mina nagu tola, ootasin teeääres. Oma kümme minutit hiljem üks autojuht sai aru, et ma soovin üle minna ja peatus. 




Silma jäid poes vanamoodsad elektripirnid ja lambid. Tundub, et siin on need vägagi moes, lausa joogiklaasid on elektripirnikujulised.
Kaubanduskeskus on ühekordne ning on üks suur koridor, kus kõik poed on järjest, minumeelest mõnus süsteem ning eksimisvõimalus on tunduvalt väiksem.
Saabusin hiljem kui ma plaanisin, seetõttu eriti palju avastada ei saanud kuna nagu mul kombeks käin kõik vahed üksipulgi läbi. 

Õhtul,kui olin minemas kööki, et midagi süüa teha, põrkasin kokku ühe Slovakkia noormehega, jutustasime ning kutsus linnapeale, dringile.
Läksime kesklinna, seltskonda lisandus ka Tairo. Ta on üks kolmest noormehest, kes tuli koos minuga praktikale. 
Muljetasime oma praktikast natuke, kuna me väga palju kokku ei puutu ning nüüd tekkis võimalus. Slovakkia poiss meie kõrval ainult noogutas ja naeratas, mitte midagi aru ei saanud. 
Hiljem lisandus üks noormees veel, kes tuli ka praktikale koos minu ja Tairoga.









Laupäeva hommik hakkas minisibulate tükeldamisega imepisikesteks tükkideks, sibulaid oli ikka omajagu. Hiljem tükeldasin porgandeid hautatud köögiviljade tarbeks.
Töö tehtud, läksin piiluma, mida Tony teeb. 
Ta valmistas paksemat hapukoore taolist segu ürtidega, mis läheb suitsulõhe kõrvale. 
Maitsesin ja siis ta loetles, mis maitseained seal kõik on. 
Üks maitseaine jäi mind painama, mis see oli. Hiljem maitsesin seda sõrmeotsaga, kurat.. see maitseaine võttis kohe silma nii märjaks, see oli mingi pipar. Ei tasu ikka võõraid maitseaineid väga suure entusiasmiga proovida.






Therry tegi eelnevalt pliidil valmis marinaadi, mille kallasime veisekarreedele, mis olid kilekottides, pärast lasime vaakumisse. 
Seistes pliidi juures, nägin kuidas nad teevad kastet, mis läheb veiseliharoogadele. Ülimalt maitsev kaste on neil, kahjuks päris algusest peale ei näinud, eks tuleb kasutada natuke fantaasiat kui hakkan ise seda tegema.






Nägin kokkadel paberilipikuid, mis juba tähendas seda, et täna õhtul on grupp tulemas.
Õhtul tagasi tööle tulles olid eelroa taldrikud juba valmis tehtud.
Mulle anti ülesanne teha valmis puuviljasalat. 







Ülimalt populaarne on prantslaste seas toore liha söömine, Boeuf a la tartar ehk meie rahvakeeles böff. 







Päev oli olnud tegus, koos Therryga serveerisin magustoite grupile ning aitasin tšekke teha. 
Kui aega oli, pesin nõusid. 

Õhtul olid kõik ülemeelikus tujus, ehk jalgpalli pärast, mis taaskord köögi huvi köitis.
Meeskokad hakkasid peenikese häälega omavahel naljatlema, minule tulid silme ette kohe Smurfid. Vahepeal lauldi ning tulid ka mõned tantsuliigutused. 
Omanik on üldse lahe sell, tema tantsib, lollitab ja laulab koguaeg. Köögis naljalt igav ei hakka. 
Oodates, millal õhtusööki saab, pakuti mulle lõõgastuseks veini.
Õhtusöök kestis paar tundi, jäin omaniku ja kahe klienditeenindajaga jutustama. Lõõgastusime veiniklaaside ääres, nautisime toitu ning muljetasime (nii palju, kui nad oskasid minu käest midagi küsida, vastasin ja kuulasin nende juttu).

Ühiselamusse jõudsin pool kaks öösel. 




1 kommentaar:

  1. Love your site. I would like to give my thanks for doing such a good job. I will come back to read more and inform my coworkers about your site.

    Hue Shore Excursion
    Phong Nha Pioneer Travel
    centralvietnampackagetour
    viettours
    mysontours

    VastaKustuta